Kommenteeri

Raamatud 2018

Paljud minu sõbrad on sotsiaalmeedias jaganud raamatuid, mida nad on lugenud 2018. aastal. Siin on nimekiri osadest nendest raamatutest, mida ma 2018. aastal lugesin ning millest kõiki välja arvatud ühte julgen ka teistele soovitada. 

Jack Kerouac "On the Road"

See oli üks paremaid raamatuid, mis mulle sel aastal kätte sattus. Lugesin puhkusel Portugalis, raamatu vahelt pudeneb siiamaani liiva. Soovitan väga. 


Jack Kerouac "The Dharma Bums"

Teine Kerouac. Kui aus olla, siis ega sisult väga palju eelmisest ei erine. Kui "On the Road" meeldib, siis meeldib ka "The Dharma Bums" ja vastupidi. 
Michael McFaul "From Cold War to Hot Peace"

Obama Venemaa poliitikat kujundanud ning 2012-2014 Moskvas USA suursaadikuna töötanud McFauli mälestused on kohati veidi liiga detailsed ja tühjal-tähjal peatuvad, kuid samas kindlasti huvitav ja vajalik lugemine igaühele, keda huvitab välispoliitika laiemalt ja USA-Venemaa suhted kitsamalt.
Jaron Lanier "Ten Arguments For Deleting Your Social Media Accounts Right Now"

Facebook, Instagram, WhatsApp jne on kasutajale tasuta, kuid tasuta lõunaid ei ole muidugi olemas. Kui ma ei oleks täna poliitikas, siis ilmselt kasutaksin sotsiaalmeediat kas palju vähem või üldse mitte.  
Bill Clinton ja James Patterson "The President Is Missing"

Ainus raamat sellest nimekirjast, mida ma EI soovita. Lugesin ainult huvist, kuidas see tehtud on. Halvasti on tehtud.

 Lev Tolstoi "Исповедь"

Ma ei oska kuidagi Lev Tolstoi "Pihtimust" kokku võtta. Kindlasti üks võimsamaid tekste, mis kunagi on loodud ühegi kirjaniku poolt.  
Lev Tolstoi "Letter to a Hindoo"

Noor Gandhi luges seda teksti ning oli Tolstoiga kirjavahetuses, küsimaks luba selle tõlkimiseks ja avaldamiseks. Mõjutas Gandhit valima võitluses India koloniaalvõimu alt vabastamisel vägivallatuse teed. 

Ben Rhodes "The World As It Is"

Obamale kõnesid kirjutanud ning Obama välispoliitikat kujundada aidanud Ben Rhodesi mälestused on suurepäraselt kirjutatud ja peaks samuti olema kohustuslikuks kirjanduseks kõigile, kes soovivad kaasa lüüa välispoliitika kujundamises.
 Michael Wolff "Fire and Fury. Inside the Trump White House"

Mäletan, et lugesin ja mõtlesin: isegi kui 10% sellest raamatust on tõsi, isegi kui 5%.. ikkagi on hull lugu. Lihtsalt hull lugu, mis Ameerikas toimub.  
Bob Woodward "Fear"

Ausalt, kui ma oleksin lugenud ainult Wolffi, siis võiks veel ju mõelda, et võib-olla ta siiski pingutab üle ja asjad ei ole nii hullud. Kuid aastakümneid poliitikast, USA sise- ja välispoliitikast palju häid raamatuid kirjutanud ajakirjanik Woodwardi maine on laitmatu.
 
Stephen Kotkin "Stalin. Waiting for Hitler 1929-1941

Raamat käsitleb Stalini valitsemisperioodi pärast seda, ku ta oli oma võimu N Liidu üle kindlustanud kuni Teise Maailmasõja alguseni. Sellele eelnenud perioodi käsitleb Kotkini eelmine Stalini-raamat. Olen N Liidu ajalugu palju lugenud, Kotkini raamatud Stalinist on ületamatud. 
James R. Clapper "Facts and Fears. Hard Truths From A Life In Intelligence"

USA endise luurejuhi mälestused on samuti üks võtmeraamatuid Ameerika Ühendriikide välis- ja julgeolekupoliitika mõistmiseks, mis sel aastal on ilmunud. Kindlasti soovitan.
James Comey "A Higher Loyalty"

Trumpi poolt vallandatud endise FBI direktori Comey mälestused. Pole samuti USA tänase presidendi suhtes kõige soodsamad.  
Michael Lewis "The Fifth Risk" 

Viimane Trumpi-teemaline raamat minu digitaalsest raamaturiiulist, mis on tähelepanuväärne ja käsitleb seda kuivõrd ükskõikselt suhtus Trumpi meeskond Ameerika riigiaparaadi üle võtmisesse pärast valimisvõitu. Presidendi vahetumine, eriti kui Valge Maja läheb ühe partei käest teise kätte, on tohutu ettevõtmine. Tuhanded ametikohad tuleb täita uute inimestega, kes peavad end kiirelt kurssi viima sellega, mida neile alluvad ametkonnad teevad ja millised on väljakutsed nende valdkonnas.
Sogyal Rinpoche "Tiibeti raamat elust ja surmast"

Sogyal Rinpoche "Tiibeti raamat elust ja surmast"  on väga sügavamõtteline ja põhjaik teos, mis on kirjutatud just lääne inimest silmas pidades. Surm on kindlasti üks suuremaid tabusid, millest me üldjuhul ei taha ei mõelda ega rääkida. Kuid ega kogu see surma eest peitmine meid veel surematuks muuda. Nagu ei muuda sind peitust mängides nähtamatuks see, kui paned silmad kinni ja ise kedagi ei näe. 

Lisa kommentaar

Email again: