Inimarengu aruanne on ligi 300-leheküljeline artiklikogumik, mis on täismahus internetis kättesaadav ja kõigile tasuta lugeda siin. Soovitan väga sellega tutvuda. Olen aruande koostajatele nende töö eest väga tänulik. Toon alljärgnevalt välja aruandes sisaldunud faktid ja tähelepanekud, mis tundusid isiklikult minule kõige kõnekamad ja huvitavamad-

Oleme suhteliselt kõrgel kohal, kuid edu ei jõua kõigi Eesti inimesteni

Eesti on inimarengus edenenud maailma riikide hulgas 30. positsioonile. Samas oleme sellele tasemele jäänud püsima ning viimase kuue aasta jooksul ei ole me oma positsiooni parandanud. Samuti on tõsine probleem see, et kahjuks kõik Eestis elavad ei ole taasiseseisvumisele järgnenud kümnendite Eesti edust võrdsel määral osa saanud.

Hea avalik ruum vähendab ebavõrdsust

Ebavõrdsuse vähendamisel on olulised ka investeeringud mugavasse ja ohutusse ühisesse ruumi, kus tunnevad end hästi kõik inimesed – sõltumata vanusest, sissetulekust jne. See tähendab muuhulgas investeeringuid teede ja tänavate ehitusse ja korrashoidu, et igaühel oleks võimalus ohutult ja mugavalt liikuda tööle, kooli, poodi, raamatukokku jne.

Tallinn kasvab, ülejäänud Eesti kahaneb

Aastatel 1995-2017 kahanes rahvastik kõigis Eesti maakondades välja arvatud Tallinna linnaregioonis ehk Harjumaal. Tallinnale ja Tallinna läheümbrusele on see ühelt poolt tähendanud täiendavat maksutulu, kuid samal ajal on süvenenud liiklusprobleemid.

Autostumine süveneb

Eestist on saamas üks Euroopa autostunumaid riike. Tallinnas on ühistranspordi kasutamise osatähtsus langenud 50%-lt 35%-le. Raske on nende numbrite valguses rääkida sellest, et ühistranspordi piletite kaotamine Tallinnas on aidanud ühistranspordi kasutamist suurendada. Vähene liikumine mõjub halvasti täiskasvanute ja laste tervisele.

Autole kulub peredel üle 3000 euro aastas

Kui auto on linnas liikumiseks vältimatult vajalik, peavad ka need pered, kes ei sooviks autot omada, selle siiski ostma. Aruande kohaselt oli 2015. aastal Tallinnas keskmine kulu sõiduautole 259 eurot kuus.

Ühe autoga perele tähendab auto omamine niisiis 3108 eurost iga-aastast väljaminekut. Kahe autoga leibkonna kulutused autole ulatuvad aastas 6216 euroni. Autostumise tõttu suureneb õhusaaste, müra, ummikud ja avaliku ruumi kasutamine parkimisruumina.

Omavalitsused soodustavad autostumist

Paraku on omavalitsused ise oma otsustustega autostumist kõigiti soodustanud. Nagu aruande koostajad ka nendivad: Eesti suuremates linnades on liikuvuse arendamine siiani lähtunud jätkuvast autostumise kasvu prognoosist - suured Tallinna teeprojektid, nagu Reidi tee, Haabersti ringristmik ja planeeritav Rävala läbimurre on kantud just soovist parandada autoliikluse kvaliteeti. Kergliiklustaristu strateegiline eelisarendamine ei ole üheski omavalitsuses prioriteetne.

Kõik peavad end hästi tundma

Leian, et inimarengu aruande koostajad on väga hästi sõnastanud selle, mis võiks olla pikemas perspektiivis meie eesmärk. Tsiteerin: „Avaliku ruumi esmane ja keskne funktsioon on läbi ajaloo olnud inimeste elu sidumine. Tänapäeval tähendab see elukeskkonna kvaliteedi mõistes ennekõike seda, et iga inimene tunneks end ruumis meeldivalt, mugavalt ja ohutult sõltumata vanusest, sissetulekust ja sõiduvahendi olemasolust ning et seda võimaldav ruum algaks igaks kodust.“

Parkimiseks ja sõitmiseks on rohkem ruumi kui jalutamiseks

Üks kõnekamaid fakte, millele inimarengu aruanne tähelepanu juhib, puudutab seda kuidas meie linnaruum jaotub sõiduteede ja parkimiseks eraldatud maapinnaks võrdluses sellega kui palju ruumi on linnas jäetud jalakäijatele või siis eluruumide ehitamiseks.

Aruandes selgub, et Tallinnas on parkimise ja sõiduteede brutopind kaks suurem jalakäijatele mõeldud brutopinnast. Põhja-Tallinna linnaosas, mida ma esindan linnavolikogus, on jalakäijate ruum ainult pisut suurem sellest kui palju on tänavapinda eraldatud autode parkimiseks.

Oleme tähelepanelikumad ja nõudlikumad

Loodan väga, et Eesti omavalitsusjuhid, kohalike volikogude liikmed, aga ka kohalike omavalitsuste ametnikkond loeb uut inimarengu aruannet väga tähelepanelikult. Meil kõigil tuleb linnastumisega seotud väljakutsetesse suhtuda täie tõsidusega ning leida lahendusi.

Ühiskond tervikuna peab ruumiarengute suhtes olema tähelepanelikum ja nõudlikum.

Inimarengu aruande arutelu Riigikogus. Foto: Erik Peinar, Riigikogu