2019. aasta oktoobris, kaks aastat enne kohalikke valimisi, avaldasin ma siinsamas blogis memo Tallinna opositsioonile. Nüüd on valimisteni jäänud loetud kuud. Mis on vahepealse aja jooksul muutunud? Kas üldse on midagi muutunud? Milline on seis paar kuud enne valimisi Tallinnas?

Lasnamäele kavandatava Tallinna Haigla rajamise projekt on suure küsimärgi all. Hetkel on selgusetu, kas ja millises mahus Euroopa Liit ning valitsus on valmis seda projekti finantseerima. Kuna suhtes Tallinna Linnavalitsuse ja valitsuse vahel ei ole head ning rahakraanid on Reformierakonda kuuluva rahandusministri käes, siis pole midagi imestada, et Tallinna Haigla projekti kohal on tumedad pilved. Tallinna Sotsiaaldemokraatide arvates tuleb haigla projekti puhul lisaks rahastamise küsimustele analüüsida täiendavalt ka seda, kas haigla jaoks valitud asukoht on ikka kõige õigem (loe selle kohta avaldust siit). Asukoha küsimust tuleks analüüsida nii logistiliselt kui ka keskkonnahoiu seisukohast. 

Valmistudes kohtumiseks Rävala pst ja Süda-Tatari kogukonna esindajatega, süvenesin veel kord Rävala puiestee läbimurde küsimusse. Tuleb tunnistada, et Rävala puiestee läbimurde plaan mulle üldse ei meeldi, kuigi üldiselt olen ma väga uute trammi- ja rongiliinide poolt. Kui eesmärk on ühendada trammiliiniga Tartu mnt ja Pärnu mnt, siis miks ei kaaluta pigem trammiliini Liivalaia tänavale? 

Sel nädalal avaldas ajakirjanik Maris Hellrand Eesti Päevalehes artiklit (vt siit), milles kirjutas: "Linna hoolimatus jalakäijate suhtes tabab eriti valusalt naisi – emasid lapsevankritega, pensionäre ostukäru või käimisraamiga, sest naised liiguvad jalgsi ja ühistranspordiga rohkem kui mehed." See on tegelikult väga oluline tähelepanek. Vaatasin läbi selle aastatuhande linnavalitsuse koosseisud ning tänase linna juhtimise. Aastakümnete jooksul on peamiselt meeste poolt tehtud otsuste tagajärjel kujunenud linnaruum, mis selgelt soosib (autoga) mehi. 
Foto: https://en.wikipedia.org/wiki/Suffragette

On üldteada tõsiasi, et Paljassaare poolsaarel Pikakari rannast pisut edasi asuvast metsikust rannast on aastate jooksul kujunenud mitte-ametlik alastirand. Varasemalt suletud ja eraldatud poolsaarest on aga saanud üha enam külastatud piirkond. Miks mitte anda Paljassaare alastirannale ametlik staatus ning lubada seal alasti päevitamine ja ujumine? Alastirannad on kõigis Tallinna lähiümbruse linnades või nende vahetus läheduses.