Tänased pealelõunased ajalehed Londonis viitavad arvamusküsitlusele, mille kohaselt on konservatiivid oma edumaad leiboristide ees veelgi suurendanud.

Tööpartei on uuringu kohaselt keerulises olukorras.

Opositsioonilise tööpartei liidri Jeremy Corbyni tegevusega on rahul vaid 15% valijatest, 75% on temaga rahulolematud. Konservatiivide valijatest on samast erakonnast peaministri Boris Johnsoni tegevusega rahul 80%. Vaid 46% leiboristide valijatest on rahul Corbyniga, rohkem, on neid, kes on rahulolematud.

Loomulikult võib kampaania jooksul kõik muutuda, kuid selge on see, et Corbyni ja tööparteilaste olukord ei ole kiita.

Kas Tööpartei võib lõheneda?

Mitmed inimesed, kellega ma siin Londonis olen rääkinud (teiste seas ka mõned leiboristide enda liikmed) hindavad Corbyni juhitud erakonna perspektiive küllalt pessimistlikult.

Ühe versioonina arvatakse, et peale valimisi võib partei koguni lõheneda.

Arvatakse, et kehva tulemuse korral ei pruugi liider Jeremy Corbyn automaatselt tagasi astuda, mis kindlasti tekitab erakonnas sisepingeid. Kui ta on selleks lõpuks siiski sunnitud, siis andvat tööpartei liikmeskonnas tooni väga vasakpoolsete vaadetega inimesed, mis tähendab, et ka uueks erakonna juhiks saada poliitik, kelle vaadetega mõõdukamatel poliitikutel Tööparteist on raske samastuda.

Pakutakse, et see võib viia arvestatava osa järgmise parlamendikoosseisu leiboristidest saadikute lahkumiseni Tööparteist.

Kui see osa leiaks üksmeele oma esindatust tõenäoliselt kasvatavate liberaaldemokraatidele ja teiste sarnaselt mõtlevate parlamendisaadikutega võiks see teoreetiliselt viia ka uue poliitilise liikumise tekkeni, millel oleks potentsiaali Tööparteilt juhtiva opositsioonierakonna roll üle võtta.

Paistab, et sellele panustavad mitmed ambitsioonikad poliitikud liberaaldemokraatide seas, kes sooviksid end nišierakonna asemel näha arvestatava poliitilise jõu liidritena.