Miks ma seda teen?
Ma arvan, et on aus, kui ma lahtiste kaartidega räägin sellest, miks ma üldse kandideerin Riigikogu valimistel ja miks ma enda arvates võiksin olla see inimene, kellele Sa usaldad valimistel oma hääle.
Uusi inimesi on vaja
Ma tõesti usun, et Eesti poliitika vajab uusi inimesi ja uusi mõtteid. Võtkem näiteks Rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegorovi idee nullbaasieelarvest või siis riigieelarve avamisest ja rida-realt analüüsist, mida on toetanud ka peaminister Jüri Ratas.
Keegi peab vaatama värske pilguga sellele, mida meie riik täna teeb. Kas kõiki neid teenuseid, mida täna osutatakse, on endiselt vaja osutada? Või on seda raha mõistlikum kulutada kusagil mujal?
Huvitav on ka maksude temaatika. Kuigi valimiste eel pakuvad enim pinget küsimused konkreetsetest maksumääradest, siis mina ärgitaksin Eesti otsustajaid mõtlema ka pikemas perspektiivis – kuidas üldse maksustada 21. sajandi majandust ja tööd?
Maksude teemal maksaks lugeda ka Praxise maksustamise teemalist mõttepaberit.
Pensionid
Mina toetan Keskerakonna ideed erakorralisest pensionitõusust. Ma leian, et see on võimalik ja tuleb ära teha. Sotsiaalsüsteem tervikuna vajab lisaraha. Ka Euroopa Komisjon kirjutas Eesti kohta kevadel avaldatud nn talvepaketis ehk liikmesriikide majandusliku ja sotsiaalse olukorra aastaanalüüsi dokumendis:
“Jätkuvalt on murekohaks suur sissetulekute ebavõrdsus ning üha suurenev vaesusriskis elavate inimeste hulk. Rahastamise ebapiisavus on suurim pensionide, puudega inimeste toetuste ja pikaajalise hoolduse teenuste puhul.”
Mind on kõvasti mõjutanud ligi kolm aastat Põhja-Tallinna linnaosa vanemana, kus ma olen Eesti suurt sissetulekute ebavõrdsust näinud väga lähedalt. Üleskutse toetatada eakaid ei ole populism. Vanad inimesed elavad Eestis piinlikult halvasti.
Tervis ja ravijärjekorrad
Ma ei ole tervishoiuvaldkonna ekspert ega saa selleks sellel eluajal, kuid omalt poolt soovin sellesse debatti lisada kindlasti kaks olulist mõõdet.
Esiteks, tervishoiuteenuse tarbija seisukohast peame panustama sellele, et teenuse kasutamine oleks inimestele märksa lihtsam ja arusaadavam. Ühtne digiregistratuur ja ravijärjekordade läbipaistvus ning lühendamine on väga olulised asjad, mis tuleb hoida ka tulevase valitsuse fookuses.
Teiseks, pean oluliseks ka Keskerakonna programmis kajastatud ideed tervisekontrollide vajalikkusest. Üldse, peame palju rohkem mõtlema inimeste tervisele ennetuse seisukohast. Me ei ole eriti heal kursil, kui Eesti õpilased liiguvad uuringute järgi värskes õhus vähem kui kinnipeetavad vanglas.
Tervise seisukohast on väga olulised piisav ööuni, piisav liikumine ja õige toitumine.
Piisava ööune jaoks on võtmetähtsusega nii selle teadvustamine kui ka seda toetav töökorraldus (nagu näiteks Põhja-Tallinna valitsuses). Liikumist peab soodustama ka meie linnaruum ja ühistransport.
Kõik inimesed on võrdsed
Ma soovin elada riigis, kus kõiki koheldakse võrdselt – olenemata sellest, milline on nende kodune keel. Ja kus keegi ei pea tundma end ebaturvaliselt – ka siis kui nad näevad välja teistsugused.
Keskkond
Juhul kui osutun valituks, olen kindlasti see inimene, kes esindab Riigikogu debattides seisukohta, et peame väga erineva eluvaldkonna otsuste puhul märksa enam mõtlema keskkonnale, kliimale, meie loodusele, looduslikule mitmekesisusele.
Kindlasti on üks suuremaid teemasid põlevkivienergeetika tulevik. Meil tuleb üle minna märksa puhtamatele energiallikatele, kuid samal ajal mõista ka seda, et see ei saa tulla Ida-Virumaal energiasektoris töötavate inimeste arvelt – neile tuleb leida uut rakendust.
Jätkuvalt peame tegelema sellega, et suurem osa jäätmetest jõuaks ühel või teisel viisil ringlusesse, et jäätmete liigiti kogumine oleks lihtsam ja loogilisem kõigi eestimaalaste jaoks.
Kindlasti hääletaksin ma kasvõi homnepäev karusloomafarmide kaotamise poolt.
Keskkonna seisukohast on ülioluline, et me mõtleksime ka taristuinvesteeringute puhul eeskätt nende keskkonnamõjudele. Ma ei ole põhimaanteede neljarealiseks ehitamise mõtte suur pooldaja – eelistaksin selle asemel investeeringuid linnadevahelisse ühistransporti, eriti rongiliiklusesse.
Samuti arvan ma, et riik võiks omavalitsusi toetada rattataristu välja ehitamisel – usun, et korraliku, mugava ja ohutu rattateede võrgustiku korral oleks meil võimalik saada rattaga tööl või koolis käivate inimeste osakaal vähemalt sama suureks kui on näiteks Taanis ja Kopenhaagenis ja sellega oluliselt vähendada ka oma linnade keskkonnamõju. Hea meel, et Tallinnas on nüüd korralik rattastrateegia, mis on suur samm õiges suunas.
Välispoliitika
Üks valdkond, kus ma kindlasti saaksi tugevalt õla alla panna on Eesti välissuhtlus. Ajad ei ole lihtsad, Eestile on tugevad liitlassuhted praegu ülimalt olulised. Välissuhtluses on ka parlamendiliikmetel selge roll ja vastutus, mida olen kõigiti valmis täitma ja ma tõesti usun, et võiksin selles valdkonnas Eestile kasu tuua.
Arvan, et Eestile on oluline jätkuvalt panustada erinevate rahvusvaheliste institutsioonide töös, olla heaks partneriks neile, kes mõtlevad meiega sarnaselt.
Kokkuvõte
Need on lühidalt põhjused, miks ma kandideerin. Kui Sul on mulle täpsustavaid küsimusi, siis olen neile alati valmis vastama.
Ma tõesti usun, et Eesti poliitika vajab uusi inimesi ja uusi mõtteid. Võtkem näiteks Rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegorovi idee nullbaasieelarvest või siis riigieelarve avamisest ja rida-realt analüüsist, mida on toetanud ka peaminister Jüri Ratas.
Keegi peab vaatama värske pilguga sellele, mida meie riik täna teeb. Kas kõiki neid teenuseid, mida täna osutatakse, on endiselt vaja osutada? Või on seda raha mõistlikum kulutada kusagil mujal?
Huvitav on ka maksude temaatika. Kuigi valimiste eel pakuvad enim pinget küsimused konkreetsetest maksumääradest, siis mina ärgitaksin Eesti otsustajaid mõtlema ka pikemas perspektiivis – kuidas üldse maksustada 21. sajandi majandust ja tööd?
Maksude teemal maksaks lugeda ka Praxise maksustamise teemalist mõttepaberit.
Pensionid
Mina toetan Keskerakonna ideed erakorralisest pensionitõusust. Ma leian, et see on võimalik ja tuleb ära teha. Sotsiaalsüsteem tervikuna vajab lisaraha. Ka Euroopa Komisjon kirjutas Eesti kohta kevadel avaldatud nn talvepaketis ehk liikmesriikide majandusliku ja sotsiaalse olukorra aastaanalüüsi dokumendis:
“Jätkuvalt on murekohaks suur sissetulekute ebavõrdsus ning üha suurenev vaesusriskis elavate inimeste hulk. Rahastamise ebapiisavus on suurim pensionide, puudega inimeste toetuste ja pikaajalise hoolduse teenuste puhul.”
Mind on kõvasti mõjutanud ligi kolm aastat Põhja-Tallinna linnaosa vanemana, kus ma olen Eesti suurt sissetulekute ebavõrdsust näinud väga lähedalt. Üleskutse toetatada eakaid ei ole populism. Vanad inimesed elavad Eestis piinlikult halvasti.
Tervis ja ravijärjekorrad
Ma ei ole tervishoiuvaldkonna ekspert ega saa selleks sellel eluajal, kuid omalt poolt soovin sellesse debatti lisada kindlasti kaks olulist mõõdet.
Esiteks, tervishoiuteenuse tarbija seisukohast peame panustama sellele, et teenuse kasutamine oleks inimestele märksa lihtsam ja arusaadavam. Ühtne digiregistratuur ja ravijärjekordade läbipaistvus ning lühendamine on väga olulised asjad, mis tuleb hoida ka tulevase valitsuse fookuses.
Teiseks, pean oluliseks ka Keskerakonna programmis kajastatud ideed tervisekontrollide vajalikkusest. Üldse, peame palju rohkem mõtlema inimeste tervisele ennetuse seisukohast. Me ei ole eriti heal kursil, kui Eesti õpilased liiguvad uuringute järgi värskes õhus vähem kui kinnipeetavad vanglas.
Tervise seisukohast on väga olulised piisav ööuni, piisav liikumine ja õige toitumine.
Piisava ööune jaoks on võtmetähtsusega nii selle teadvustamine kui ka seda toetav töökorraldus (nagu näiteks Põhja-Tallinna valitsuses). Liikumist peab soodustama ka meie linnaruum ja ühistransport.
Kõik inimesed on võrdsed
Ma soovin elada riigis, kus kõiki koheldakse võrdselt – olenemata sellest, milline on nende kodune keel. Ja kus keegi ei pea tundma end ebaturvaliselt – ka siis kui nad näevad välja teistsugused.
Keskkond
Juhul kui osutun valituks, olen kindlasti see inimene, kes esindab Riigikogu debattides seisukohta, et peame väga erineva eluvaldkonna otsuste puhul märksa enam mõtlema keskkonnale, kliimale, meie loodusele, looduslikule mitmekesisusele.
Kindlasti on üks suuremaid teemasid põlevkivienergeetika tulevik. Meil tuleb üle minna märksa puhtamatele energiallikatele, kuid samal ajal mõista ka seda, et see ei saa tulla Ida-Virumaal energiasektoris töötavate inimeste arvelt – neile tuleb leida uut rakendust.
Jätkuvalt peame tegelema sellega, et suurem osa jäätmetest jõuaks ühel või teisel viisil ringlusesse, et jäätmete liigiti kogumine oleks lihtsam ja loogilisem kõigi eestimaalaste jaoks.
Kindlasti hääletaksin ma kasvõi homnepäev karusloomafarmide kaotamise poolt.
Keskkonna seisukohast on ülioluline, et me mõtleksime ka taristuinvesteeringute puhul eeskätt nende keskkonnamõjudele. Ma ei ole põhimaanteede neljarealiseks ehitamise mõtte suur pooldaja – eelistaksin selle asemel investeeringuid linnadevahelisse ühistransporti, eriti rongiliiklusesse.
Samuti arvan ma, et riik võiks omavalitsusi toetada rattataristu välja ehitamisel – usun, et korraliku, mugava ja ohutu rattateede võrgustiku korral oleks meil võimalik saada rattaga tööl või koolis käivate inimeste osakaal vähemalt sama suureks kui on näiteks Taanis ja Kopenhaagenis ja sellega oluliselt vähendada ka oma linnade keskkonnamõju. Hea meel, et Tallinnas on nüüd korralik rattastrateegia, mis on suur samm õiges suunas.
Välispoliitika
Üks valdkond, kus ma kindlasti saaksi tugevalt õla alla panna on Eesti välissuhtlus. Ajad ei ole lihtsad, Eestile on tugevad liitlassuhted praegu ülimalt olulised. Välissuhtluses on ka parlamendiliikmetel selge roll ja vastutus, mida olen kõigiti valmis täitma ja ma tõesti usun, et võiksin selles valdkonnas Eestile kasu tuua.
Arvan, et Eestile on oluline jätkuvalt panustada erinevate rahvusvaheliste institutsioonide töös, olla heaks partneriks neile, kes mõtlevad meiega sarnaselt.
Kokkuvõte
Need on lühidalt põhjused, miks ma kandideerin. Kui Sul on mulle täpsustavaid küsimusi, siis olen neile alati valmis vastama.